Täpsem info, parem juhtimine

Juhtimisinfo


Infosüsteemi viis korrust – teadmised asuvad pööningul

Postitatud 30.07.2012

Andres Kukke

Andres Kukke

 

 

Informatsioonil on alati olemas mingi struktuur.  Seetõttu on infotehnoloogiast harjumuspärane mõelda, et see on korrapärane, süsteemne ning oma arhitektuuriga. Aga millise ülesehitusega peaks siis olema üks korralik infotehnoloogiline lahendus? Kui seda kujutada majana, siis mitu korrust peaks tal olema?

Informatsioon kui vesi
Informatsiooni sünonüümina võib kasutada vee metafoori, sest vesi on samuti info kandja- mõelgem kasvõi kuulsatele allikatele. Vee tarbimiseks tuleb teda puhastada, nii nagu ka informatsiooni tuleb mürast eraldada, vesi peab olema selge ja läbipaistev nii nagu ka informatsioon ei tohi olla segane ega vasturääkiv. Milline peaks siis olema hea maja veesüsteemi lahendus, mis tagaks meile vee õigel hetkel ja nii nagu meil vaja – vannitoas vajame kraanikaussi, saunas sooja ja külma vett ning soojal suvepäeval saaks tekitada väikese purskkaevu, et ennast jahutada.

 

Infotehnoloogilise maja 5 korrust
Scott Klososky toob oma viimases juhtidele mõeldud raamatus „The Velocity Manifesto“ (tõlkes „Kiiruse manifest“) nägemuse, milline peaks olema ettevõtte infotehnoloogiline taristu.

Allikas: Scott Klososky: „The Velocity Manifesto“
Ta jagab taristu 5 kihiks. Selle „infotehnoloogilise maja“ vundamendiks on kommunikatsiooni kiht ehk andmesidevõrk, sellel järgneb riistvara kiht, millele omakorda järgneb andmebaaside kiht. Neljanda kihina on rakendused ehk kõikvõimalikud erinevad tarkvarad ning viimase, viienda kihina toob Klososky välja ärianalüüsi ehk juhtimisinfo kihi.
Autor peab viimast kihti, ehk juhtimisinfo korrust väärtuse poolest kõige olulisemaks. Ta ütleb: „Kõige ülemises kihis juurutatakse ärivajadustele kohandatud juhtimise töölauad koos vajaliku tarkvaraga, mis annab olulist ning sisulist tagasisidet, kuidas ettevõttel läheb ja mida tuleks korrigeerida. Teadmised, mis seni on hajutatult või osakonniti ettevõtte töötajate peades, kantakse üle juhtimisinfo tasandile, andes olulise tõuke ettevõtte arengule. Nii muutubki ühel päeval juhtimisinfo ettevõtte kallimaks varaks.“

 

Juhtimisinfo kui ettevõtte kalleim vara
Klososky toob välja ka mõned olulisemad mõtted, mida peaks 5 kihi loomisel arvestama:
- Juhtimisinfo, kui potentsiaalselt ettevõtte kalleima vara areng peaks olema ettevõtte kõrgeimate prioriteetide hulgas.
- Juhtimisinfoga töötamine on eraldiseisev protsess, mis ei toimi iseenesest, selle jaoks tuleb tegevusi teha. Näiteks majandustarkvarast saadavad aruanded ei rahulda juhtimisinfo vajadusi. Majandustarkvara ei täida ega peagi täitma juhtimisinfo vajadusi, kuna ta asub hoopis teisel korrusel, rakenduste kihis ning tema eesmärgiks on suhtlus andmebaasidega, mitte dünaamilise juhtimiseks vajaliku info tootmine.
- Käsitsi andmete analüüs, stiilis Majandustarkvara -> Excel -> PowerPoint, pole efektiivne juhtimisinfo lahendus, kuna ka see asub samuti „arvutiprogrammide“ korrusel ja on reeglina individuaalne, numbritele tähenduse andmine toimub ainult paari analüütiku poolt ning see ei aita kaasa ettevõtteüleste teadmiste kasvule.
- Juhtimisinfo, kui „ülemise korruse“ saab hästi toimima siis, kui eelnevad tasandid on valmis – on toimiv võrk, arvutid, majandustarkvara, sest juhtimisinfo kiht vajab sisendina eelmistes kihtides tekkinud andmeid.

 

Harjumus infot hoida, kuid mitte kasutada
Lugedes raamatu järelsõna ja kommentaare on selge, et sedalaadi teadmised on vajalikud just IT’d detailideni mittetundvatele inimestele, juhtidele. Ärijuhtidele annab see väga hea ülevaade, kuidas edukad ettevõtted on oma sees tekkinud andmebaasid enda heaks tööle pannud. Suheldes ise ettevõtte juhtisikutega on minulgi jäänud mulje, et juhtidel on reeglina olemas arusaam, et andmebaasides olev info on oluline ja prioriteetne. Kuid sellele arusaamisele järgnevad tegevused on seotud pigem info hoidmise ja turvamisega, mitte selle info töötluse ega kasutamisega. Ehk meil on olemas harjumus infot kaitsta, seda hoida ja arhiveerida, kuid mitte kasutada. See oleks nagu ehitada omale maja, kaitsta see kõrge taraga, kuid ise sinna elama mitte asuda.

 

Helikopterivaate vajadus
Teine teema, millele Klososky rõhutab seoses juhtimisinfoga, on meie vajadus saada ülevaatlikku nö. helikopteri vaadet oma ettevõttest, mis kataks kõik valdkonnad. Sellist ülevaadet võimaldab ainult viies kiht, mis võtab kokku alumistel korrustel pesitseva info, esitab selle automatiseeritult, seostatult ja ülevaatlikult. Näitena võib tuua Google Analytic töövahendi, mis kuulub samuti infotehnoloogia 5ndasse kihti. See annab ülevaate veebilehe külastatavusest, näitab külastajate liikumist lehtedel, toob välja enimloetud artiklid, samuti lehed, millelt on enim lahkujaid, jne. Kes ei tahaks oma ettevõtte kohta sama ülevaatlikku rakendust? Ettevõttes on aga tihti paremal juhul olemas mõni Exceli fail, kuhu üldnumbrid kokku jooksevad. See on aga pelgalt neljanda ehk tarkvara kihi lahendus ega ole piisav efektiivse juhtimisinfo tootmiseks, kuna ei tööta iseseisvalt ning vajab inimese sekkumist. Kas te kujutaksite ette olukorda, kui lennuki kapten selleks, et teada saada kui kaugele lennuk olemasoleva kütusega veel lennata saab, peab kellelgi laskma andmed Excelisse toksida ja siis endale saata? Ega vist.

Seega, nagu ka raamatus on rõhutatud, nõuab juhtimisinfo tasand väljaehitamist ja vastavat tarkvara, et see töötaks iseseisvalt ning oleks sõltumata inimeste tegevusest. Neid võite ja kasusid, mida 5 kihi väljaarendamine annab võiks kokku võtta ühe meie kliendi sõnadega „Ma tagantjärgi kohe imestan, kuidas me enne seda üldse hakkama saime!“

 

Comments are closed.




↑ Lehe algusesse