Täpsem info, parem juhtimine

Juhtimisinfo


Tarneahela analüüsil tehakse alles esimesi samme

Postitatud 29.09.2015

Marit Tack
Artikkel ilmus Äripäevas 21.09.2015

 

Arvestades andmemahtude suurenemisega ettevõtte tegevuse igal sammul, on võimekus kasutada andmeid otsustamiseks ja konkreetsete tegevuste kavandamiseks määramas ettevõtte edu digitaliseerumise protsessis. Andmehulkades orienteerumisel tuleb appi pidevalt arenev tehnoloogia ja möödas on ajad traditsioonilisest andmete raporteerimisest. Uue põlvkonna ärianalüütika pakub paindlikke ja interaktiivseid, kasutajast lähtuvaid lahendusi, mis annavad hetkel veel konkurentsieelist vähestele tarneahela juhtidele.

 

Tarneahela andmed konkurentsieelise suurendamiseks

Visuaalse analüütika turuliider Qlik ja väljaanne Supply Chain Digest viisid hiljuti läbi ülemaailmse uuringu “Leveraging Supply Chain Data for Competitive Advantage” (“Tarneahela andmete kasutamine konkurentsieelise saavutamiseks”). Uuringust selgus, et kuigi tarneahela ärianalüüsil vaadatakse tulemuste hindamisel ikka pigem “tahavaatepeeglisse”, siis hinnatakse analüütika kasutamist just tulevikku suunatud otsuste hõlbustamise tõttu. Uuringusse kaasatud 200 tarneahelaga seotud inimeselt küsiti, kuidas ettevõtted plaanivad kasutada tarneahela andmeid enda kasuks, mis meetodid neil selleks praegu on ning mida on plaanis arendada järgmise paari aastaga.

 

Analüütika kasutamine tarneahela juhtimisel on alles lapsekingades 

Tulemustest selgus, et ettevõtted näevad suurt potentsiaali andmete juhtimise ja analüüsi parendamise osas. Rohkem kui 88 % vastanutest hindasid et analüütiline võimekus oleks nende organisatsiooni jaoks suurepärane või hea võimalus ning andmeanalüüsi võimekuse suurendamist peeti ettevõttes prioriteediks. Samas rohkem kui 40% vastanutest ütlesid, et nad on peaaegu alati andmete analüüsimisel minevikku vaatavad, ometi uskudes, et ennustav analüütika on väärtuslik ning võimaldab lihtsustada otsustusprotsessi. Kuigi ettevõtted mõistavad analüütika väärtust, siis vähesed on selle rakendamises jõudnud nii kaugele, kui sooviksid. Vähem kui 10% vastajatest tundsid, et nende organisatsioonil on kõrgetasemeline kasutussüsteemi paindlikkus, andmete visualiseerimise ja tarneahela riskijuhtimise võimekus.

Kokkuvõtteks saab uuringu tulemuste põhjal väita, et järgmise põlvkonna andmeanalüüsi vahendite rakendamisel ollakse tarneahela puhul veel varajases staadiumis, kuid huvi on suur ja ettevõtted tajuvad selle väärtust.

 

 

 

 

 

 

 

 

Olukord Eestis veel nukram

Infovara konsultandi Erle Kildjeri hinnangul on Eestis veelgi vähem neid ettevõtteid, kes üldiselt ärianalüüsi lahendusi kasutavad, rääkimata spetsiaalselt tarneahela juhtimiseks mõeldud rakendustest. „Tarneahelate juhtimine on suhteliselt uus tegevus.  Ja kuigi esmakordselt defineeriti mõiste juba 1960-ndatel aastatel, siis Eestis alustati tarneahela juhtide koolitamisega alles 2012. aastal,“ räägib tarneahela valdkonna konsultant Erle Kildjer. „Ka praegu veel paljud “tarneahela juhid” ei tee tööd selle õiges tähenduses ehk nad ei tegele tarneahela juhtimisega, vaid hoopis ostutellimuste vormistamisega.“

Kildjeri hinnangul ei teadvusta paljud firmad selle valdkonna tähtsust ettevõtte kulude optimeerimisel ja ei vaata seda kui ärikriitilist tegevust. „Meil on ette tulnud juhtumeid, kus kliendi analüütilisi vajadusi kaardistades selgub, et firma kaotab aastas miljoneid tarneahela juhtimises tehtud valede otsuste tõttu. Näiteks ei osatud ette planeerida varuosade vajadust, mistõttu esitati tellimus alati viimasel hetkel ja kaup tuli kohale toimetada hoopis lennutranspordiga. Kui tarneahela juhil oleks võimalik detailselt analüüsida ettevõttes olemasolevaid andmeid, saaks kauba vajadust ette prognoosida ja tunduvalt odavamat transporti kasutada.“

 

Tabelist analüüsiks ei piisa

Eestis on üksikuid firmasid, kes kasutavad spetsiaalset lahendust müügi ja tarneahela põhjalikuks analüüsiks. Analüüsisüsteemid võimaldavad prognoosida müüki, arvestades kampaaniaid, turusündmuseid, ilma ja isegi tähtpäevasid. Need võimaldavad ennustada ajaloo pealt tooraine vajadust; ette näha tarneahela „pudelikaelasid“; arvestada tegelike tarneaegadega, mis võivad erineda tarnija poolt lubatuga; mängida läbi erinevaid stsenaariumeid arvestades tarne erinevate komponentidega nagu minimaalne tarnekogus, veokulu, tarnetäpsus või praagi osakaal.

Tarneahela juhil on palju andmeid, mida ta vajaliku otsuse tegemiseks peab läbi töötama. Tihti kasutatakse selleks tavalist Exceli tabelit, mis on sobiv, kui analüüs on vaja teha kord kuus või kvartalis. Et olla pidevalt kursis kõikide toodetega, näha müükide hälbeid prognoositust, arvestada klientide nõudlusega, märgata hankijate/vedajate hälbeid ning lisaks veel hinnata kõikide hälvete mõju firma kasumile ning seejuures veel läbi mängida parim stsenaarium olukorra lahendamiseks – selleks jääb Excelist väheks.

Erle Kildjer on aga olukorra suhtes optimistlik, sest rõõmustav on näha, et paljud firmad juba tunnetavad vajadust analüütilise lahenduse järgi, mis võimaldaks laovarusid täpsemalt prognoosida ja tarneahela kulusid kõvasti kokku hoida.

 

Millist analüüsitarkvara kasutada?

Tarneahela analüütika peab olema visuaalne, mitmeid algallikaid kaasav ja tulevikku vaatav, nagu näiteks Qlik’i platvorm. Tarneahela andmete juhtimisel on see paindlikult kasutatav, nii mobiili- kui ka arvutipõhine ning aitab kasutajal visualiseerida ja avastada andmeid, millel põhinev info on vajalikuks sisendiks otsuste vastuvõtmisel. Qliki tarneahela jaoks mõeldud lahendused aitavad juhtida tarneahela kõiki protsesse, suurendades nähtavust, vähendades riske ja optimeerides tegevusi. Tulemuseks on kliendikesksem tarneahel ja tõhusam ärikorraldus, mis annab ettevõtetele konkurentsieelise.

 

 Tule vaata Qlik’i tootepere uue liikme Qlik Sense’i esitlust 28. oktoobril kinos Artis.

 

Comments are closed.




↑ Lehe algusesse