Täna teeme juttu sellest, kuidas maitsestada informatsiooni. Esilagu võib tunduda, et köögikunsti ja andmete maailma vahel seos puudub, kuid lähemal vaatlusel on see täitsa olemas. Olete ju kuulnud väljendit „kuivad andmed“? See kõlab reeglina negatiivses võtmes – kui liha on ikka kuiv ja maitsestamata , siis ei räägi see heast toidukorrast.

Kui head infotoitu teile pakutakse ?

Samad mõtted, samad tegevused
Teadlased on leidnud, et meie ajus igapäevaselt kulgevast, hinnanguliselt 50 kuni 65 tuhandest mõttest päevas on 95% samad, mis olid eile.  Sellest ka meie harjumused, näiteks istuda koosoleku ruumis alati samale kohale. Sama ka infoga töötamisel – me kipume infotöötluses tegema ikka ja jälle nii nagu oleme harjunud.  Mõnele tegevusele on tekkinud isegi omaette nimi – nagu Googlis toimetamist tähistatakse sõnaga googeldamine, nii on Exceli tabeltöötlemine ristitud hekseldamiseks. Aga on olemas ka teisi võtteid ja võimalusi .

Vürtsi igapäevastele aruannetele
Võtame kasvõi kõige lihtsama ja igapäevasema müügiaruande toodete lõikes. Seal on kindlasti kasutusel sellised tulbad nagu periood, toote nimi, kogus, käive. Mis oleks, kui lisaks sellesse igapäevasesse toitu veidi vürtsi näiteks selliste tulpade näol, nagu hetke laoseis ja null saldoga laopäevade arv vastavas perioodis? Kas läheb veidi põnevamaks? Lisaks tavapärastele müüginumbritele on nii võimalik hinnata ka tarneaukude tõttu tegemata jäänud müüke ning näha tänast laoseisu. Aruande järelmaitse on ju nii tunduvalt parem? Nii mõnigi suutäis – antud juhul siis aruande rida – võib meid isegi üllatada! Näiteks võime nüüd leida aruandes ridasid, mille müügikogus on null. Taolisi ridu tavapärased aruanded ei kajasta, kuid nullist suurema laosaldo tõttu ilmub toode meie aruandesse. Nii võib leida tooteid, mis on jäänud näiteks riiulitele välja panemata või muul põhjusel seisma.

Neli lihtsat kokandusnippi info maitsestamiseks
Olles ise igapäevaselt tegev aruannete sisukamaks muutmisega, pakun välja 4 lihtsalt kokandusnippi informatsiooni töötluses paremate tulemuste saavutamiseks.

1. Esimene nipp seisneb sellise info lisamises, mis aitab andmeid paremini, holistilisemalt mõtestada.
Eespool oli toodud näide, kus müügi ja tarneahela mõõdikute kokkupanemisel tekkis lisateadmine null-müügiga toodete kohta.  Samamoodi võiks näiteks soovitusindeksi (Net promoter score) mõõdikule, mida tavapäraselt kuvatakse ainult kliendihalduri või kliendi kohta, lisada vastav müügikäibe muutus perioodis. See näitab selgelt soovitusindeksi ja kliendi käitumise – antud juhul ostumahtude muutuse omavahelist seost.

Toon siinkohal veel ühe isikliku näite. Oman arveldusarvet kahes Eesti pangas ja nö. konto koondväljavõtte peal olen mõlemas internetipangas lasknud kuvada andmeid ka pensionikeskusest seoses minu II sambaga. Tagasipeegeldatud numbrid on mõlemas väljavõttes samad, kuid täiesti erineva maitsega! Ühes internetipangas kuvatakse vaid osakute arvu, hinna ja väärtuse näitajad, teises aga lisaks ka soetushind, muutus ja kasum. Mis te arvate kumb infotoit on maitsvam ? Minu jaoks ikkagi teine, sest seal on oluliselt rohkm seoseid, kui lihtsalt hetke ülevaade, mida pakub esimene restoranipidaja.

Pilt 1: Ka pensionifondi osakute info esitlus peaks olema sisukas

2. Teine nipp on numbrite suhestamine suurde pilti.
Tihtilugu pakutakse meile infotoitu, mis räägib konkreetsest lokaalsest teemast, kuid ei näita selle seost suure pildiga. Näiteks tundub hetkel ajakirjanduses kajastatu põhjal, et mäesuusatamine on väga ohtlik ala. Aga milline on tegelik suhe sõitjate ja vigastatute vahel ja kas see on oluliselt muutunud viimasel ajal? Või on teema lihtsalt üle võimendatud? Samamoodi saame ajakirjandusest teada ühe või teise perioodi numbreid näiteks inimeste lahkumise kohta, kuid numbritel puudub taustsüsteem. Nii võib meile tunduda näiteks, et inimesed Eestist lahkuvad massiliselt Austraaliasse, eriti kui sinna on suundunud ka mõni lähedane tuttav, aga viimane rahvaloendus seda ei kinnita. Adekvaatsema pildi Austraalia rändest saaks siis, kui me näeks sinna suunduvate inimeste arvu osakaalu kogu väljarändajate arvust. Visuaalselt võib üldpilti demonstreerida näiteks lihtsalt tagatausta tulbana nagu näitena lisatud pildil. Graafikul on toodud ühe konkreetse näitaja suhe kogu maakonna kohta.

Pilt 2: Valitud näitaja osakaalust saab paremini aru, kui kogu hulk on taustana näha

3. Kolmas nipp seisneb info lisamises selle kohta, et mis jäi toimumata.
Meile potsatavad postkasti  reeglina aruanded, kus on kirjas toimunud sündmused – müüdud tooted, olemasolevad ja juurde tulnud kliendid, jne. Kuid seda, mis jäi müümata või millised kliendi on lahkunud, me tavapärastes aruannetes ei näe. Märksa sisukamad on need kliendihaldurile saadetavad aruanded, mis on ka varustatud infoga näiteks selle kohta, palju on kliendi ostumaht vähenenud võrreldes eelmise perioodiga ja millised on need valdkonna 5 edetabelitoodet, mida antud klient ei osta. Allpool on näide aruandest, kus vastav info on olemas.

Pilt 3: Nimekiri klientidest, kes ei osta ettevõtte top 5 hulka kuuluvaid tooteid tekitab hea võimaluse müügitulemuse parandamiseks 

4. Viimane neljas nipp seostub samuti maitseselgusega. Idee on selles, et püüdke kasutaja jaoks maitse ehk oluline teadmine välja tuua.
Nii nagu mobiiltelefonide, tahvelarvutite ning televiisorite ekraanitihedus järjest kasvab, kasvatage ka oma aruannete infotihedust. Näiteks kuvades infot müügimahtude muutuse kohta, siis lisage samale aruandele ka näitajad, mis antud muutust on mõjutanud. Seda metoodikat kutsutakse käiturite analüüsiks. Näide kaubandusest, kus on näha, et vaadeldaval perioodil on käive langenud 58 tuhat ühikut. Kuid lisatulpadest on aru saada,  et see tuleneb ainult kolmest kauplusest, kaehs on käive hoopis suurenenud. Ning uurides põhjus-tagajärje soest on näha, et ühel kauplusel on teemaks klientide kadu ja teisel külastuste arvu muutus.  Lisaks on näha keskmise ostukorvi mahu vähenemine, kuid sealgi on olemas üks erand – Mustamäel see hoopis suureneb. Selliselt vürtsitatud infotoit loob oluliselt rohkem selgust ja arusaamist toimuvast.

Pilt 4: Põhjuste kuvamine samas tabelis annab kohe teada, millest ostumahu langemine on tingitud.

Järgides toidu metafoori, siis olete ehk minuga samal meelel, et lisaks toidu maitsele on oluline ka selle väljanägemine. See on aga on omaette nii suur teema ja järgmisel korral teengi juttu aruannete ehk informatsiooni esitamise visualiseerimisest.

Kui teie lauale saabuvad 2013 aasta analüüsid ja aruanded, siis püüdke tunnetada, kas on tegemist kuiva aruandega või hästi maitsestatud informatsiooniga? Häid maitseelamusi aastal 2014!