Pooled Eesti suuremad ettevõtted tegelevad ärianalüüsiga, selgus kevadel EBS’i magistrandi Laura Alvini poolt läbi viidud ärianalüüsi uuringust. Ainult 30% küsitletutest kasutavad analüüsimiseks selleks ettenähtud tööriistu, aga siiski on seda 12% enam, kui kolm aastat tagasi. Seega nende Eesti ettevõtete hulk, kes võtavad oma olulisi otsuseid vastu faktidel põhinevate analüüside tulemusena ja mitte kõhutunde järgi, on kasvamas. Enimkasutatav ärianalüüsitarkvara on QlikView.

Esinduslik BI uuring

2014 aasta kevadel Laura Alvini poolt EBS magistritöö raames läbiviidud uuringu eesmärk oli teada saada, mil määral kasutavad Eesti ettevõtted oma otsustusprotsessis ärianalüüsi, milliseid tööriistu kasutatakse ning kuidas hinnatakse analüüsist saadavat kasu. Ärianalüütika ehk Business Intelligence (BI) definitsioonina tõi Laura Alvin välja seletuse, et see on andmete kogumine ja kasutajale arusaadavaks tegemine, lihtsustamaks seeläbi äriliste otsuste langetamist. Küsimustik saadeti 2769 Eesti ettevõttele käibega üle 1 miljoni euro, neist vastas 280 ehk 10,1%. Tulemusi on hea võrrelda Infovara OÜ poolt 2011 aastal läbi viidud sarnase uuringuga, mil küsimustele vastas 150 ettevõtet.

Pooled Eesti ettevõtted tegelevad ärianalüüsiga

54% Eesti suurematest ettevõttest tegeleb oma väite kohaselt ärianalüüsiga, kuigi spetsiaalseid ärianalüüsi tarkvarasid kasutab ainult 30% küsitletutest. Mida suurem ettevõte, seda enam kasutatakse otsuste vastuvõtmisel analüütikat  – nii näiteks sihtgrupis käibega üle 6,4 mil euro analüüsivad oma andmeid 65% ettevõtetest ja sihtgrupis üle 32 mil euro 79% ettevõtetest. 19% vastajatest tõdes, et nad küll ei kasuta veel BI’d, kuid peavad seda vajalikuks ning 5%’l on juba vastu võetud otsus sellega tegelema hakata.  Huvitav on asjaolu, et ka üle 32 miljonilise käibega ettevõtete seas leidus 3% selliseid vastajaid, kes ei pidanud äriliste otsuste langetamiseks analüüsi üldse vajalikuks.  Enimlevinud põhjus, miks BI’d ei kasutata on vastava inimese puudumine (37,7%) ja ainult 13,8% vastajatest tõi põhjuseks ebapiisavad rahalised vahendid.

Joonis 1. 54% Eesti ettevõtetest tegelevad BI’ga. Allikas: Ärianalüüsi uuring 2014. Laura Alvin.

 

 

 

 

 

 

 

Enimkasutatav analüüsitarkvara on QlikView

Kolme aastaga on 12% kasvanud nende ettevõtete hulk, kes teevad oma analüüse selleks ettenähtud tööriistadega ning kasutavad mõnda spetsiaalset analüüsitarkvara.  Kui 2011 aasta uuringus väitis 18% küsitletutest vastava tarkvaraplatvormi kasutamist, siis 2014. aastal on neid juba 30%. Ülejäänud analüüsivad oma andmeid ainult Excelis, kasutavad selleks majandustarkvara laiendusi või omaloodud programmijuppe või ei analüüsi üldse. Suuremates ettevõtetes kasutatakse valdavalt kahte või enamat analüüsitööriista. 96% BI’ga tegelejatest kasutab Excelit ning üle poolte neist siis lisaks mõnda analüüsitarkvara. Enimkasutatav spetsiaalne ärianalüüsitarkvara on QlikView, mille kasutamist mainis  25% BI’ga tegelejatest ning seda on 14% enam, kui kolm aastat tagasi.

 Joonis 2: Spetsiaaltarkvarade kasutus on kasvanud 12%. Allikas: Ärianalüüsi uuring 2014. Laura Alvin.

 

 

 

 

 

Äriavastuslik mõtteviis pole veel levinud

Enamus ettevõtteid kasutavad analüüsi teada saamaks, mis ja miks juhtus, ehk enimkasutatavad BI meetodid on analüüs, raporteerimine ja jälgimine – sellega tegelevad vastavalt 90%, 88% ja 86% BI kasutajatest. Oluliselt vähem on neid ettevõtteid, kes rakendavad ärianalüüsi ennetuseks või oma tegevuste suunamiseks. See tähendab, et tänased BI’ga tegelejad valdavalt jälgivad ettevõtte tulemusi – olgu see müügikäive või kasum; uuritakse, kuidas vastava tulemuseni jõuti – näiteks kes, kui palju ja kellele müüs, kuid ei analüüsita eriti, mida võiks teisiti teha, et tulemus järgmisel perioodil parem oleks. Siin ilmselt peitub BI kasutamata võimalus oma ettevõtte efektiivsuse tõstmiseks. Uue põlvkonna intuitiivsed, seostatud infol töötavad analüüsiplatvormid võimaldavad sellist äriavastuslikku (ingl.k. Business Discovery või Data Discovery) andmetes rändamist, mis aitab leida ja otsustada tulemuslikumate tegevuste kasuks.

Joonis 3: Erinevate BI meetodite kasutamine. Allikas: Ärianalüüsi uuring 2014. Laura Alvin.

 

 

 

 

 

 

Enim on ärianalüüs aidanud ettevõtte finantstulemusi parandada

Enim saadakse BI’st kasu ettevõtte finantstulemuste parandamisel – 74% vastanutest hindab, et ärianalüüsist on ettevõtte finantstulemuste parandamisel palju kasu. Müügitulemusi, käivet ja kasumlikkust toodete kaupa on analüüsimine aidanud parandada üle 60% ettevõtetest. Mida suurem ettevõte, seda kõrgemalt hinnatakse kasulikkust just finantstulemuste vallas (80% üle 64 mil käibega ettevõtetel) ja ka müügitulemuste parandamisel. Samas toodete ristmüügi võimalusi uurivad napilt üle 20% BI’ga ettevõtetest. See annab veelkord kinnitust, et ärianalüüsil on veel palju kasutamata potentsiaali.

Joonis 4: Kasu ärianalüüsist. Allikas: Ärianalüüsi uuring 2014. Laura Alvin.

 

 

 

 

 

 

 

Vaata uuringu kokkuvõtet siit!