Sel nädalal Rahandusministeeriumi lansseeritud Riigiraha portaal riigiraha.fin.ee annab võimaluse lisaks kaks aastat tagasi avalikustatud kohalike omavalitsuste finantsinfole olla kursis keskvalitsuse ja muude valitsussektorisse kuuluvate üksuste majandustehingutega. Kõigil on võimalik ise järgi vaadata, kust riigi raha tuleb ja kuhu läheb.
Infovara arendas avalikuks kasutamiseks mõeldud visuaalse andmete vaatamise keskkonna analüüsitarkvara QlikView abil. Selliseid süsteeme oleme loonud eraettevõtetele juba 15 aastat ja sarnaseid visuaalseid analüüsikeskkondi kasutavad Eestis arvestatav hulk eraettevõtteid, kes hindavad andmete kasutamise ja analüütilise võimekuse olulisust. Samas peab tunnistama, et nii laiahaardelist vaadet, nagu Riigiraha portaal oma 40 miljoni kirjega annab, ei ole isegi suurettevõtetel. Kui tihti öeldakse, et riik võiks eraettevõtetelt eeskuju võtta, siis siinkohal on küll riik ise väga suureks teenäitajaks.
Riigiraha portaaliga on valitsussektor astunud suure sammu edasi läbipaistvuse ja analüütilise võimekuse suunas. Ettevõteteski tasub vaadata ja mõelda, kas oma firma finantsandmed on nii hästi kättesaadavad ja sisulist ülevaadet pakkuvad. Mitte, et ärisektori kulud peaksid avalikult üleval olema, vaid need võiksid olla kasvõi enda tarbeks teada, visuaalselt ja ülevaatlikult nähtavad ning heaks sisendiks otsustusportsessis. Rahandusministeerium kasutab oma analüüsiks sama töövahendit, mis nüüd on avalikuks kasutamiseks, nii võiks ka ettevõtete analüütikud ärikasutajatega julgemalt jagada nende töölaual olevaid vaateid. Võib-olla leiab just mõni ärikasutaja andmetega mängides uusi avastusi ettevõtte heaks, sest üksinda kõikide kombinatsioonide läbimängimist ei suuda tagada keegi. Nii ka Riigirahas olevate andmete hulka arvestades ei jõua Rahadusministeerium ka parima tahtmise korral kõiki kombinatsioone läbi analüüsida, nii pole kindlasti suur haruldus, kui keegi kodanikest avastab mõne seose, mida Eesti riigis pole keegi veel jõudnud leida.
Arutelus andmete üle oleme tihti küsinud, kas info peaks olema kättesaadav ainult otsustajatele või ligipääsetav oluliselt rohkematele inimestele. Pooldan kindlasti viimast varianti, sest mida rohkem on silmapaare, seda sisukam on see teadmine, mida andmetest õnnestub saada. See kehtib nii ettevõtetes kui ka riigis. Riigiraha portaalist saavad vajaliku sisendi nii valitsusasutused, ajakirjanikud, vabaühendused kui ka aktiivsed kodanikud.
Ka ettevõtetele on Riigiraha rakendus lisaks positiivsele eeskujule tööriistaks äritegevuses. Näiteks saavad äriettevõtted sealt vaadata, milliseid teenuseid ja mis mahus riigisektor ja omavalitsused üldse tellivad ning sellest lähtuvalt paremaid pakkumisi koostada. Portaalis leiduv on heaks sisendiks uute teenuste loomisel või turusektori tundma õppimisel. Tasub kasutada andmetes olevat infot, et teha faktipõhiseid otsuseid.
Riigiraha rakendus loob mitmekülgset väärtust. Esiteks hoiab rakendus info kogumisel palju aega kokku – ei ole enam vaja esitada tuhandeid teabenõudeid. Teiseks saab avastada teavet viisil, mis enne ei olnud võimalik. Igaüks on teretulnud andmeid jälgima, seoseid looma ja tähendusi leidma.
Mul on hea meel näha, et Riigiraha portaali andmed on sillaks ärisektori ja valitsussektori vahel ning loodan, et lisaks eeskujule, mida uus rakendus näitab, leiab väärtuslik informatsioon laialdast kasutamist.
Juhtimisinfo 