Tegevuspõhine kuluarvestus (Activity Based Costing ehk ABC) kujunes välja 80 aastate alul, kui jõuti järeldusele kuluarvestuse seniste meetodite ebapiisavuses. Traditsioonilise kuluarvestuse korral jagati kulud eelkõige toodetele ning see ei anna piisavalt infot majandusotsusteks ega taga piisavat selgust püsi- ja muutuvkulude osas. ”Traditsiooniline kuluarvestus on efektiivsuse vastane number 1” oli kuulus Eli Goldratti lause ”Piirangute teoorias”. …
ABC üks põhipostulaatidest on järgmine: ettevõttes ei ole olemas kulusid, on ainult kliendid ning nende leidmiseks, teenindamiseks ja hoidmiseks tehtavad tegevused, mis omakorda põhjustavad kulutusi. ABC käsitleb mitmeid püsikulusid hoopis muutuvkuludena ning jagab need kulud toodetele läbi tegevuste. ABC sobib nii tootmisettevõttele kui teenindusettevõttele ning sellest peaksid eelkõige kasu saama need suurte üldkuludega ettevõtted, kes on suunanud oma tähelepanu efektiivsusele.
ABC rakendamine aitab:
- mõõta ettevõtte äriprotsesside ehk tegevuste kasumlikkust ja otstarbekust ja nende tegevuste seost erinevate toodete, teenuste ja klientide vahel
- suurendada ettevõtte efektiivsust vähendades või hoides samal ajal kontrolli all kulusid
- tõsta ettevõtte ressursside tootlust
- fokuseerida tegevusi ja turusegmente, mis tagavad ettevõttele suurema rentaabluse
- kujundada hinnapoliitikat ja korrigeerida tulemusjuhtimise põhimõtteid
Erinevate allikate andmetel on ABC abil võimalik saavutada tegevuskulude vähenemine 5-10% võrra (”teha asju õieti”) ning müügikäibe tõus 5-15% võrra (”teha õigeid asju”).
Juhtimisinfo 