ABC rakendamisel on juhtkonnal vaja eelkõige küsida endalt, mis eesmärgil ABC soovitakse rakendada. ABC projekt ei lõppe mitte tegevuste kasumlikkuse aruandega, vaid antud aruanne saab olla ainult aluseks vastavate muudatuste läbiviimiseks ettevõttes. Levinud on väärarusaam, et ABC on suunatud ainult mineviku. Vastupidi, ABC metoodika annab hea aluse modelleerimaks ka tulevikusündmusi, seda nii üldise äriplaani kui ka üksikjuhtumite mõistes. ABC puhul on tegemist ettevõtte toimimise majandusliku mudeliga, sest see baseerub põhjus-tagajärg seostel.

ABC rakendamist saab lihtsustatult käsitelda 4 etapina: …

1. Toodete või teenuste kuludega seotud tegevuste ning kulukandjate määratlemine. Tegevusi on omakorda võimalik liigitada põhitegevusteks või abitegevusteks
2. Kulukäiturite leidmine ja liigitamine. Kulukäiturina (cost driver) defineeritakse põhjus-tagajärg tegevust, mis mõjutab kulusid. Kulukäiturid on kas mahupõhised või tegevuspõhised
3. Sarnaste kulukäituritega kulude leidmine ja koondamine ühtsesse kulubaasi (cost pool)
4. Kulude jagamine toodetele ja kulukandjatele vastavalt kulukäiturite reeglistikule

Vaatamata ABC metoodilisele ülesehitusele ning väärtusliku juhtimisinfo allikana, pole praktikas kõik kulgenud nii roosiliselt ja enamus ettevõtteid pole ABC juurutamisega toime tulnud. Põhjuseid on mitmeid – juhtide ebapiisavad teadmised või vähene usk ABC toimivusse, ABC liigne keerukus või töömahukus ning oskamatus või soovimatus saadud tulemustega midagi peale hakata. Infotehnoloogia on toonud leevendust ületamaks keerukuse ja töömahukuse probleeme. Samas, ka kõige vingem ABC tarkvara ei suuda tagada ilma inimesteta peamist – ABC rakendamist ettevõtte toimimise ja eesmärkide hüvanguks.

Kuidas on lood teie ettevõttes? Millist kuluarvestamise metoodikat rakendatakse teil?