Olgu kohe alguses öeldud, et mul pole vähimatki soovi kuulutada lõpliku tõde, mis on ärianalüüs ehk Business Intelligence (BI) – igaüks võib lugeda definitsiooni wikipediast või sisestada Google’sse märksõna “business intelligence definition” ja saada 42 100 vastust. Olles selles valdkonnas praktik rohkem kui 10 aastat, sooviks ma veidi avada mõningaid selle definitsiooni aspekte.

BI eesmärk

Ma ei käsitleks niivõrd seda, mis on BI meetodid ja tööriistasid, vaid keskenduks BI eesmärgile. Paralleelina –  ka auto iseloomustamiseks ei ole praktiline öelda, et see on kogum rauast mehhanisme ja elektrisüsteeme, eelkõige iseloomustatakse autot otstarbe järgi. Valdavalt kasutatakse ja õpetatakse arusaama, et BI aitab otsuseid langetada. Täpsemat seletust ei anta ja reeglina keegi ei küsi edasi ka ja sellega kõik piirdubki. Kui keegi võõras ütleb teile näiteks; „lubage, ma aitan teil lennujaamast koju jõuda“, siis tekkiks hulk küsimusi: kas see võõras aitab teid infoga, kuidas koju saada või aitab ta lennujaama ukseni või hoopis sõidutab teid koju ? Samamoodi küsiks ma analüütikuna, kuidas täpsemalt BI aitab otsuseid langetada ? Mida tähendab „aitab“ ja „otsuseid langetada“?

Aitab – tähendab olla iseseisev

Vaatleme kõigepealt sõna „aitab“. BI valguses tähendaks see minu kogemuse järgi seda, et inimene on info tarbimises ja töötlemises iseseisev. Ta ei pea kellelegi saatma e-maili või helistama, kui  järjekordseks koosolekuks  või otsuseks on informatsiooni vaja. Meile meeldib olla iseseisev ja see on ka üks põhjuseid, miks me kasutame infotöötluses Excelit –me saame sellega ise ennast aidata.
Teiseks vaatleme sõnalühendit „otsused langetada“. See ei tähenda kindlasti seda, et arvuti hakkaks otsuseid tegema, vähemalt mitte veel nüüd ja praegu. Tõsi, kontrollitud tingimustel on arvutiprogramm  võimeline otsuseid langetama juba täna: näiteks on arvuti võimeline lennuki ühest kohast teise viima ilma inimese sekkumiseta. Lennuki maandumisel plaksutavad inimesed sel juhul arvutile, mitte pilootidele. Selline arvutipõhine otsustamine toimub valdavalt kontrollitud sisendite puhul. Kui see oleks teisti, siis peaks ju iga ärianalüüsi kasutavas ettevõttes olema kasumiaruandes üheks tuluallikaks, lisaks olemasolevatele isikutele, ka virtuaalne isik nimega „Mr. Ärianalüüs“. Aga ei ole …

Kui intelligente arvuti siis ikka on ja mida üldse tähendab sõna „intellekt“? Levinumas tähenduses; intellekt aitab meil käituda, st. teha valikuid tundmatus või kavandatavas olukorras. Ehk teisisõnu – intellekt aitab meil kohaneda oleviku või tulevikuga ja näha mis on uus, eriline, tundmatu ja ebatavaline ning mis juba teada-tuntud.  Lähtuvalt eelpool öeldust võiks BI definitsioon olla mitte „BI otstarve on aidata otsuseid langetada“, vaid „BI otstarve on aidata inimestel iseseisvalt otsuseid langetada olukorras, mis on uus, tundmatu või planeeritav“. Kasutan meelega siin sõna „otstarve“ mitte „eesmärk“, sest eesmärgid saavad olla ainult inimestel, mitte asjadel.

Toidab inimestevahelist vestlust

Saadud uus definitsioon tundub olevat detailsem ja selgem, kui algne üldistatud määratlus. Samas tundub, et midagi on siiski veel puudu… Ega me päris üksi neid otsuseid ju ka ei langeta? Kuhu jääb enne otsuse langetamist arutelu ? Kas pole nii, et enne igat otsust, eriti veel tundmatus ja uues olukorras, me oleme kellegagi koos ja arutame seda teemat? Otsustamine toimub reeglina ikkagi mitte „inimene-arvuti“ vaid keskkonnas „inimene-inimene“. Tõsi, arvuti „viibib“ tihti seal juures.

Uuringud näitavad, et neid otsuseid, mis on tehtud inimestevahelise ehk sotsiaalse suhte olukorras järgitakse palju kindlamini, kui lihtsalt arvuti vahendusel, nt. e-mailiga, antud lubadusi. Millist kasu võikski luua ärianalüüs olukorras, kus inimene vahib arvutist oma nime taga olevat punase taustaga vilkuvat numbrit -14% ja ohkab endamisi „jälle ma ei täitnud plaani…“ Kas see ongi see tase, mida BI suudab luua ? Loodan, et mitte. Seega, ärianalüüsi selgem definitsioon läbi minu arutluse võiks kõlada „BI otstarve on toita inimestevahelist vestlust tähendusliku, sisulise ja visuaalse informatsiooniga olukorras, kus nad arutavad mingit uut, tundmatut või tulevikus planeeritavat olukorda“. Visuaalselt võiks definitsiooni kujutleda pildina, kus inimesed arutavad koosoleku laua taga küsimust –  näiteks milliste tegevustega saavutada järgmise aasta lõpuks kliendibaasi suurenemine 50 kliendi võrra? Neil on samaaegselt ees arvutivaade, kus nad iseseisvalt saavad küsimuste tekkimisel teostada päringuid, mille skoop ulatub väljapoole olemasolevaid standardaruandeid. Kuidas see mõte tundub? Enamuses uuringutes tõdetakse, et ärianalüüsi projekt on ebaõnnestunud tänu kasutajate rahulolematusele ettemääratud aruannetega, tundub see definitsioon olema igati põhjendatud. Kuidas olla iseseisev, kui ei saa ise koheselt vastuseid küsimustele, mis tekkivad teiste kolleegidega juttu ajades ? Ärianalüüsi metoodikatel ja töövahenditel – tarkvaradel – on veel palju areneda, enne kui kasutajad saavad kinnitada: BI on oma rolli 100% täitnud.

Lõpuks paar sõna eestikeelsest käibivast sõnast „ärianalüüs“. Küsisin hiljaaegu keeleinspektsioonist nõu, et milline eestikeelne sõna sobiks selle business intelligence vasteks kõige paremini. Argo Mund keeleinspektsioonist vastas mulle nõnda:
Soovitame kasutada sõnu „ärianalüüs” ja „äriteadmus”. Neist viimane on mainitud ka Arvi Tavasti ja Vello Hansoni arvutikasutaja sõnastikus („teadmus” on ÕSi järgi ’teadmised millegi kohta (kogumina); infonduses: süstemaatiliseks kasutamiseks korraldatud faktide, sündmuste ja tõdemuste kogu’)