Fakt ei ole sama, mis informatsioon. Fakt on puhas ja kuiv number, informatsioon on aga seostatud, taustsüsteemiga rikastatud faktide kogu.
LEO ehk Läbipaistev Eesti omavalitsus on rakendus omavalitsuste finantsandmete vaatamiseks ning annab esmakordselt võimaluse lisaks kuivadele faktidele nagu näiteks – kõige suurema kulutaja, kõige suurem sissetulek või suurim võlakoormast minna sammaukese edasi ja süüvida ka sisusse.

Edetabelite esitamisest pole abi
LEO esimesel avaliku kasutamise päeval tekkis ajakirjandusse juba mitu artiklit teemal – “kõige rohkem kulutusi PR ja meediale .. ” ja “kõige suuremad”. Selline edetabelite tootmine ei anna aga paraku ruumi sisuliseks diskussiooniks ega  aita kaasa omavalituste efektiivsemale toimimisele.  Püüaksin propageerida ikkagi seda, et LEO pole tehtud ainult edetabelite kiireks kättesaamiseks, vaid sisuliseks analüüsiks ja hüpoteeside püstitamiseks. Kui vaatad suhtarve, siis peaks alati vaatama ka suuremat pilti – mõni 100% kulude kasv võib tähendada muutust 1 eurolt 2’le ja ei oma suures pildis olulist kaalu. Või mõnes valdkonnas esmapilgul „kõige enam“ kulutanud omavalitsus ei pruugigi olla enam kõige esimene, kui vaadata kulusid üle mitme aasta või kulutust elaniku kohta.

Milline vald sooviks enda tulubaasi juurde 228 tuhat eurot?
LEO annab küllaga infot sisulisteks, Eesti majanduse kasvule kaasa aitavateks ettepanekuteks. Vaadates kasvõi näiteks valdade lõikes mõõdikut “Likviidsed varad” selgub, et meil on päris mitmeid valdu, kellel on raha pangakontodel hoiul. Nimelt 30.06.2012 seisuga kokku lausa 60 milj. euro väärtuses,  enim Illuka (ligi 5 milj eurot) ja Rae vallas (4, 5 miljonit). Vaadates, kuidas nende varadega toimetatakse, selgub, et 75% sellest ehk 45 milj. eurot hoitakse arveldusarvel ja 25% ehk ligi 13 milj. deposiidis. Edasi saab LEO’st vaadata, kui palju deposiidis hoitud rahalt teeniti (valin: Valdkond=
Sissetulekud, TuluKulu grupp= Finantstulud, Konto=Tulud deposiitidelt). 2011 aastal teenisid vallad hoiustamiselt 228 tuhat eurot ehk tagasi arvutades maksid pangad valdadele intressi 1,92%. Lihtne matemaatiline tehe näitab, et kui hetkel vabal arveldusarvel olev rahast panna veel kasvõi veerand deposiiti, siis teeniks vallad aastas juurde teise 228 tuhat eurot. See peaks olema võimalik, sest pool rahast jääks ju ikkagi veel arveldusarvele. Tõsi, deposiit ja sellest laekuv tulu puudutab mitte kõiki, vaid umbes 5-6 valda, aga see ei muuda asja olemust. Küsimus on, kuidas seda raha võiks kasutada otstarbekamalt või kas seda võiks näiteks välja laenata vaesematele valdadele ?

Tänu LEO’s kasutatavale visuaalsusele tegin selle analüüsi alla minutiga. Kas see on nüüd kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise, täpsemini varade juhtimise, teemal lahtisest uksest sissemurdmine, või võiks kõik analüütiliselt ja majanduslikult mõtlevad inimesed oma ettepanekuid teha? Kui nii siis järgmisena võiks jalutada sama tee läbi aga siis juba linnadega. Kusjuures – ühe nupuliigutusega saaks Tehingupartnerite valikust vaadata ka, millistes pankades raha hoitakse, aga see ei ole antud artikli teema.

Pilt: 30.06.2012 seisuga kõik Eesti vallad, kus likviidseid varasid oli rohkem kui 500 000 euri. Punane tulp näitab raha deposiidis, sinine raha arvelduskontol.