Vaatame linnade likviidsete varade seisu, võttes stardipunktiks viimase seisu 30.06.2012.

Kui valdadel oli likviidseid varasid kamba peale 60 miljonit eurot, siis linnadel on kokku veidi rohkem – 80 miljonit EUR –  millest deposiidis on 50, arveldusarvel 25 ja 5 miljonit on reserviks. Tallinn moodustab sellest üle poole s.t 45 miljonit.

Seega, linnade varade juhtimine on oluliselt tootlikum, sest pea 2/3 ehk 65% on tootlikul tööl (nagu ühe panga reklaamlause „Parim töökoht sinu rahale“) ja 35% arveldusarvel. Meenutuseks, et valdadel oli see suhe pea vastupidi 25% tootlikul tööl ja 75% arveldusarvel. Kas linnades olevad finantsjuhid on pädevamad?

Kontrollime teistpidi üle – vallad teenisid deposiitidelt 2011 aastal 228 tuhat EUR. Nagu arvata võis, teenisid linnad rohkem – 318 tuhat EUR. Aga arvestades, et linnad hoidsid deposiidis pea 3 korda rohkem raha, oleks pidanud teenitav tulu olema veelgi suurem. Andmeid edasi analüüsides selgub, et 2011 aasta alguses polnud kõik 50 miljonit deposiidis, vaid ainult 4 miljonit – ehk deposiiti pandi aasta jooksul, sellest ka oodatust väiksem tulu.

Kokkuvõtvalt öeldes- linnad paigutavad raha kordades julgemalt deposiitidesse ja teenivad seetõttu ka suuremat tulu. Kas kuidagi seda kogemust õnnestuks valdadele jagada? Valdade finantsjuhid: nüüd kus see info on teil teada, kas järgmisel korral kohtudes võtate linna finantsvaldkonna eest vastutajatel nööbist kinni ja küsite nõu?

Pilt: Linnade ja valdade likviidsed varad seisuga 30.06.2012.