Oma kogemust jagab  Harju Elekter Elektrotehnika juhatuse liige ja ettevõtte juht Jan Osa, kes kirjutab, kuidas nende ettevõttes andmeanalüüsini jõuti ja mis rolli see firmas täidab.

 

Olen täiesti kindel, et tänapäeval ettevõtted enam ilma ärianalüüsita läbi ei saa. Võib-olla ei kasutata selle tarbeks just spetsiaalset tehnoloogiat, kuid peas analüüsitakse äri käekäikuikkagi. Meie silmis on ärianalüüs ettevõttes abiks alates eksistentsist kuni eneseteostuseni.

Vajadus tegeleda andmeanalüüsiga

Kõige olulisemaks põhjuseks andmeanalüüsiga tegelemiseks oli soov saada andmetele ligipääs, mis ilma vastava tehnoloogiata ei ole tihtipeale saavutatav. Andmeanalüüsi tarkvara võimaldab nii ligipääsu andmetele kui ka lihtsustab nendes navigeerimist.
Tähtis on ka see, et saame kiirendada arusaama andmete tähendusest. Andmeanalüüs annab võimaluse teada ettevõtte hetkeolukorda, mustreid ja kõikumisi. Analüüsides andmete vahelisi seoseod saame arvestada tõenäoliste arengustsenaariumitega ning prognoosida tulevikutegevusi.  Mainimata ei saa ka jätta kollektiivse sünergia ärakasutamist, mida andmeanalüüsi tarkvarad võimaldavad. See aeg on ammu möödas, kui juht teab kõike. Seepärast on hea, kui ligipääs andmetele on ka hierarhiliselt madalamal astmetel töötajatel, sest nii võib tulla väga palju häid ideid.
Kuid eelkõige võimaldab andmeanalüüs vastu võtta paremaid otsuseid. See oli meile suurimaks motivatsiooniks, et sellega tegelema hakata.

Pikk tee QlikView’ni

Andmetega tegelemine sai Harju Elektris alguse juba 1969. aastal perfokaartidest, aga suur arenguhüpe toimus siis, kui võtsime kasutusele majandustarkvara ERP-i.  Sellele järgnesid keerulisemad ja lihtsamad vahendid andmeanalüüsiks. Kasutuses oli nii lihtne Excel kui ka keerukad OLAP kuubid, kuid päris sobiv ükski lahendus ei olnud, kuni tutvusin QlikView’ga.

 

QlikView puhul oli üllatavalt lihtne selle juurutusprotsess. Omades enne kogemusi Microsoft Dynamics AX-iga, panime ka seekord töömeeskonna kokku, määrasime parimad IT-mehed projekti juhtima, käärisime käised üles, hakkasime inimesi vaikselt ette valmistama ja läksime Infovarasse esimesele tutvumisvestlusele. Positiivse üllatusena nädala pärast saime esimese versiooni käima ja kahe kuu pärast juba töötasime uue rakendusega.

Kõige rõõmustavam oli see, et saime panna erinevaid asju kokku erinevatest algandmetest. Ühendasime soovitusindeksi Recommy tarkvara tulemused müügirakendusega ja saime seetõttu soovitusindeksit igatpidi vaadata, saades näiteks teada, kuidas tellimuse hilinemine mõjutab soovitusi. Andmed hakkasi meile rääkima lugusid ja tänu neile oskasime tegevusi mõjutada. Ärianalüüs tuli meile appi ka tarnekindluse tõstmisel, mis on meie valdkonnas kriitiliseks eduteguriks, sest võimaldab vähendada teisigi kulusid.

Andmed appi igal tasandil

Erinevad ettevõtte tasandid jälgivad erinevaid ja neile kõige olulisemaid raporteid. Kui kontserni nõukogus ja juhatuses jälgitakse eelkõige põhieesmärkide täitmist ja strateegiakavade elluviimist, siis tütarettevõtete juhtgruppides tulevad andmed appi erinevate tulevikustsenaariumite hindamisel ning erinevate strateegiate väljatöötamisel. Vaatame, millised on võtmekliendid ja –tooted ning kellele tasuks mida suunata. Allüksustes nagu müük, tootmine ja logistika, on kasutuses tegevusmõõdikud peamiselt prognooside koostamisel ja nende täitmise jälgimisel.

Tulevikunägemus

Tulevikus tahame panna veelgi suuremat rõhku andmete kvaliteedile, et oleks mille baasil analüüsida. Samuti näeme kasu tegevusmõõdikute jälgimisest, millele tahame suunata rohkem tähelepanu, sest need aitavad tulemusi paremini juhtida. On hea esile tuua väiksemaidki õnnestumisi, sest see innustab edasi.

Pikemas perspektiivis on suureks unistuseks arendada ettevõtte kollektiivset ärispetsiifilist taju. Need, kes on väga võimekad sensitiivid, saavad ettevõtet juhtida ka ilma ekraanile kuvatud numbriteta, aga kõik me ei ole nii võimekad. Ja kui me nüüd näeme tänu ärianalüüsile neid andmeid visuaalselt meie ees, mida meie aju kergesti vastu võtab, siis oskame nende põhjal palju paremini õigeid otsuseid vastu võtta. Analüütiline võimekus on tugevaks konkurentsieeliseks ja sinna poole me püüdleme.

 

Harju Elekter Elektrotehnika AS on kuulub Harju Elekter Gruppi, mis on Eesti kapitalil põhinev börsiettevõte, mis disainib, toodab ja müüb elektriseadmeid. Ettevõtte tehased asuvad Soomes, Leedus ja Eestis ning aasta käive on ligikaudu 50 miljonit eurot.