Kõik me teame, mis tähendab sõnalühend KPI. See tähendab võtmenäitajat, ehk numbrilist mõõdikut, mis aitab aru saada, kuidas läheb ettevõttel, organisatsioonil või mõnel muul asutusel.

Iga ettevõtte või valdkonna juht, kes on püüdnud enda juhitud valdkonnas olulisi mõõdikuid defineerida on varem või hiljem jõudnud arusaamale, et kõige keerukam on välja valida olulisim. Mida lihtsam ja selgem on protsess, seda lihtsam on seda valida. Nooleviskamise puhul on ühe KPI valik vägagi lihtne – kes saab kõige rohkem punkte samade visete arvu puhul. Liikumisaktiivsuse puhul on kõige olulisem päevas tehtud sammude arv ehk põletatud kalorite arv.

Kui aga süsteemid, milles oleme, muutuvad keerulisemaks, läheb KPI valimine oluliselt keerulisemaks. Millist mõõdikut peaks haigla juht pidama kõige olulisemaks enda haiglas tervishoiu teenuse juhtimisel? Erinevaid muutujaid ning aspekte on päris palju ning haigla keskmine temperatuur ei aita meid palju edasi. Mida peaksime kõige olulisemaks pidama lennufirma juhina? On selleks hilinenud lendude arvu või lennukite täituvust või hoopis kasum ühe lennu kohta, seda on kohati raske öelda.

Keerukate süsteemide uurijad rõhutavad esiteks, et oluline on teha vahet KPI mõõdikute erinevatel aspektidel. Ühed mõõdikud on mõju mõõdikud, teised peegeldavad tulemusi ja kolmandad on tegevuste ehk sisendite mõõdikud. Näiteks investeerimine koolitusele on tegevus, uute toodete/teenuste arv on tulemus ning konkurentsivõime tõus Eesti edukate ettevõtete edetabelis on mõju.

Kuidas aga mõõta nii keerulist süsteemi nagu riigi juhtimine? Seda võib olla lihtne küsida, kuid keeruline mõõta. Suuremate süsteemide teine aspekt seoses mõõdikutega on, et ei olegi vaja defineerida seda ühte ja ainsat mõõdikut vaid tuleb paika panna mõõdikud, mis kirjeldavad kogu tervikut. Ühte ja ainsat, isegi kui see on mingi tuletatud indeks, pole mõtet luua, sest alati leidub aspekte, mis jäävad selle indeksi varju. Heaks paralleeliks sobiks meie tervis ehk füüsilise keha heaolu. Keha iseloomustavaid suurusi on palju – vere kvaliteet, naha jume, juuste kvaliteet, une kvaliteet jne. Ühte ja ainsat mõõdikut ei ole ning kokku on lepitud mingi hulk olulisemaid mõõdikuid, mis kirjeldavad kogu keha heaolu. Nendest on näiteks keha temperatuur, kehamassi indeks, kolesterool jms. – teistest tähtsamad ning neid ka tervisekontrollil esmalt kontrollitakse.

Riigiga on sama lugu, on olemas hulk mõõdikuid, mis on olulised. Keerukust loob aga asjaolu, et neid taustsüsteeme ehk strateegilisi plaane on samuti mitmeid. Ideaalses maailmas võiksid need arenguplaanid olla omavahel harmoonias ühtlustatud. Tavaelus aga sellist olukorda kunagi ei teki, sest pole ühte keskmist kodaniku või olukorda, et kõik ühiskonna inimesed mõtleksid ühte moodi. Harmoonia tähendab pigem tasakaalu erinevate aspektide vahel. Samas, sellegipoolest oleks hea heita pilk peale kogu süsteemile.

Statistikaamet on Eestis amet, kelle ülesandeks on varustada ühiskonda olulise teabega. Milline taustsüsteemi võiks riigi edenemist vaadelda ? Rahvusvaheliselt on olemas erinevaid indekseid ja edetabeleid – näiteks nagu õnneindeks – aga nii nagu ühe koordinaadiga pole võimalik ennast kolmemõõtmelises ruumis identifitseerida, nii pole võimalik ühe indeksiga riigi tervist peegeldada.

Statistikaamet on loonud tööriista – TõeTamme (vt. https://tamm.stat.ee/) – mis kirjeldab Eesti riigi tervist kolmes taustsüsteemis. Nendeks on esiteks, vabariigi valitsuse tegevusprogramm (see kirjeldab lühiajalisi tegevusi ja tulemusi); teiseks – Eesti 2020 arengukava, mille uus versioon määrab sihid kuni aastaks 2035 ning kolmandaks – ÜRO vastusvõetud rahvusvahelise kestva (säästva) arengukava raames. Tamme puulehed peegeldavad siis seda, kas mõõdiku sihtväärtus on saavutatud või mõõdiku tulemused liiguvad õiges suunas. Kui nii siis on puuleht roheline. Kollane tammeleht peegeldab seda, et sihtväärtust pole saavutatud aga tulemus ajas on paranenud. Kui ükski neist pole täidetud on lehe värv punane ja tähendab siis olukorda, kus siht pole saavutatud ja trend on halvemuse suunas.

Loomulikult on vaja nö. helikopteri vaates vaja juhtimisel aru saada , mida peaks tegema ning seega oleks vaja rikastada neid tulemusi tegevustega. Eriti punaste tammelehtede puhul tuleks aru saada, kas me sisend (riigi mõistes näiteks rahaline eelarve on puudlik või puudub) ning kas tegevusi ka tehakse. Püüamegi selle poole, et varsti tuua välja tööriist mis visualiseeriks Eesti riigi arengukavad, ehk tegevused ja meetmed mis peavad tagama tulemusmõõdikute saavutamise.

Seniks aga head nautimist ning loodame, et see inspireerib ka Sind loome oma ettevõttele vastavat tööriist, kus oleks võimalik seirata Sinu ettevõtte tervist?

Loe rohkem siit: http://bit.ly/2ptG1Ak
Tutvu rakendusega: https://tamm.stat.ee/